Kindlasti olete oma mudelis taga ajanud plaatide ja seinte peidusolevaid servi, et neid valikusse saada. Nüüd, aga on lisatud Revit 2014 versiooni funktsioon, mis laseb elemente valida nende pindade järgi.
Thursday, May 30, 2013
BIM uue põlvkonna ehituse tellija suhtlusvahend.
Me näeme ehitisi kolmemõõtmelisena, kuid projekteerija esitab meile hoone projektdokumentatsiooni hoopis kahemõõtmelisena. BIM-tehnoloogiaga aga saab projekteerida kolmemõõtmeliselt ning ei pea objekti vägisi paberile tasapinnaliseks suruma.
Mis on BIM?
Skeem 1, Allikas: Autodesk |
Skeemil 1 on toodud loogiliselt järjestatud ehituse etapid, kasutades BIM tehnoloogiat.
Kuus mõõdeta
BIM (Building Information Model või -Modelling või ka -Management) on
kolmetähendusega sõna. Ehituse infomudel,
tähendab, et ehitise 3D mudelile on lisatud ka parameetriline info elementide kohta. Kuid BIMi puhul ei räägi me
ainult 3D-st, vaid ka 4D-st, 5D-st, nüüd juba ka 6D-st. See tähendab, et 3-le koordinaadile
X, Y, Z lisanduvad 4-nda mõõtmena aeg, 5-nda mõõtmena raha ning 6-ndaks
haldusinfo. Lisaks on termin kasutusel tegusõnana, kus kirjeldatakse protsessi
- ehituse info modelleerimist. Kolmas
tähendus terminile väljendab ehituse info haldamist, kus on tegemist uudse
lähenemisega ehituse info kogumisele, -jagamisele, -kasutamisele ja muutmisele.
Ehituse informatsiooni haldamine omab tõsist kaalu, sest üha suurenevate
informatsiooni hulkade puhul vajame tõhusamaid vahendeid informatsiooni
kogumiseks, jagamiseks, hoiustamiseks ning taasesitamiseks.
Ehitusinformatsiooni haldamise mõiste on ajakohane ka olemasolevate ehitiste
omanikele. Levinud on olukord, kus ehitise tegeliku olukorra tuvastamiseks on
kõige kindlam kohapeal kontrollida, milline on konstruktsiooniosade asukoht ja täpne
mõõde. Harv ei ole ka juhuks, kus joonistele kantud olukord on sootuks teistsugune
võrdluses reaalsusega, näiteks on aja jooksul ehitatud uued vaheseinad vms.
Ehitise valmides tekib, sõltuvalt selle suurusest, virnade või isegi
konteinerite kaupa jooniseid ja dokumente, mis kajastad hetke olukorda loodud
olukorrast. Teadupärast, aga iga hoone on ajas uuenev, seda lammutatakse ja
tehakse juurdeehitusi. See aga tähendab, et kogu dokumentatsioon vajaks
uuendamist ja ümbertegemist. Reaalsuses, aga on seda juba suure töömahukuse
tõttu ülimalt keeruline saavutada. Infomudelite puhul, mis koondavad
sadu/tuhandeid jooniseid ja dokumente ühtseteks andmebaasideks on aga selle
saavutamine märksa realistlikum. BIM meetodi juures on oluline
märkida, et meetodi kasutamine algab hoone eskiisi koostamisest ning meetodit
rakendatakse ka hoone haldamisprotsessis.
Milleks uus meetod?
Uue meetodi esmane efekt tuleb kindlasti visualiseerimisest, kus erinevad projekti osapooled mõistavad projekteeritud objekti üheselt. Kahemõõtmeliste plaanide ja lõigete kokkuviimine ilma ehitusalase hariduseta on keeruline. Tuleb ette ka olukordi, kus objektid on muutunud niivõrd keeruliseks, et isegi ehitusega igapäevaselt kokku puutuvatel inimestel on ilma kolmemõõtmelise mudelita sellest keeruline aru saada .Kolmemõõtmelisest ehitusprojektist ülevaate saamine käib kiiresti. Lisaks ei ole tellijal vaja ehitise mudeli vaatamiseks osta spetsiaalset inseneritarkvara. Vaatamiseks on tarkvara tootjad välja töötanud erinevad tasuta programmid, mis ei ole koormavad keskmiste näitajatega sülearvutitele.Visualiseerimise abil on võimalik näiteks tulevasele omanikule teha ringkäik tema tulevases ehitises. Kasutades mudeli alusmaterjalina saab hinnata erinevate projekteeritud lahenduste sobivust ja vajadusel korrigeerida , seda projekti varajases staadiumis, kus muudatuste tegemine on kõige vähem ressurssenõudvam.
Milline on kasu parameetriliste objektide kasutamisel?
Eelpool kirjeldatud ehitusinformatsiooni mudeli kasutamine võimaldab projekteerimises ehitise tellijal aktiivselt kaasa lüüa. Kasutades vabavaralisi rakendusi on võimalik tellijal iseseisvalt eskiiside meelepärased lahendused ning katsetada erinevaid sisustuselemente. Selle juures on oluline välja tuua, et vabavaralistes programmides väljatöötatud lahendused on tõhusad abivahendid mahuarvutuste juures (ruumide pindalade ja ruumalade leidmisel). Väikese korteri tellijapoolne eskiis on toodud Joonisel 1. Esitatud eskiisi mõistmine on lihtne ka erialaseid teadmisi omamata ning lisandväärtusena on võimalik tellija tehtud eskiis edastada projekteerijale, kellel on võimalik spetsiaalse programmi abil teha vajalikud arvutused ning analüüsid.Joonis 1, Omaniku poolt koostatud korteri lihtne eskiis |
http://www.youtube.com/watch?v=DpuwUwafqqE
Meie kliimas ning üha kerkivat energia hinda arvestades on ilmselt kõige olulisem simulatsiooni võimalus hoone energiatarbe leidmine. Simulatsiooni käigus sisestatakse hoonete iseloomustavad andmed: millisest materjalist on põrand, seinad, katus aknad ning uksed. Võetakse arvesse, millises piirkonnas asub hoone ning lähtuvalt sellest on võimalik määrata kui palju vajatakse aasta lõikes energiat nii hoone kütmiseks kui jahutamiseks. Selle meetodi eeliseks on võimalus katsetada erinevaid alternatiive ning leida soodsaim kombinatsioon hoone geomeetriast, kasutatavatest materjalidest ning kütte liigist. Lahenduse eeliseks on võimalus enne projekti teostamist läbi viia simulatsioonid ning langetada sobilik otsus, tulemuse selgitamiseks ei ole vajalik tegelikkuses katsetada ning kulutada ressursse sobivaima lahenduse leidmiseks.
Olulise argumendina BIM tehnoloogia kasutamise juures on ehituse informatsiooni jagamine projekti osapooltele. Tellijana BIM protsessis on võimalik tervikuna kogu protsessis saavutada majanduslik efekt korrektsete töömahtude ning üheselt mõistetavate lahenduste arvelt. Levinud on arvamus, et ehitajad lisavad töödele mahtu, et selle arvelt täiendavalt teenida ning klienti selle läbi petta. Sellel väitel on kaks poolt, esiteks on alati pahatahtlikke osapooli, kelle peamine eesmärk on läbi pettuse teenida kasumit. Teine pool väites on argument, et projektlahendused on poolikud ning tellija poolt tellitud projektdokumentatsiooni maht on väikene, sellest tulenevalt lisab ehitusettevõte tööle täiendavad mahud, et vältida ebaselgest projektist tulenevat väära kalkulatsiooni ja võimalikku kahjumit projektist. Ehitusinfomudelite puhul, aga on raske jätta lahendusi poolikus, kuna poolikud ja puudulikud lahendused ilmnevad hõlpsamalt võrreldes traditsioonilise 2D projekteerimisega.
Kasutades BIM projekteerimist on ehitise mahud selgelt tuvastatavad ning üheselt määratud. Kui mahud on korrektsed ja kokku lepitud, on ka projekti eelarve kontrollitav ning selgelt kujunev. Ehitusfaasis on tellijale suureks abiks digitaalselt läbiviidav ehitatavuse kontroll, mis annab ülevaate korrektsest ehituse järjekorrast ning samuti on võimalik ehitatavuse kontrolliga projekteeritud lahenduste kokkusobivust enne ehitusega alustamist. Selleks on võimalik kasutada kolmandat osapoolt, kes annab selle läbi objektiivse hinnangu projekteeritud lahendusele.
Koostatud 4D simulatsioon võimaldab simuleerida ehitustegevust ajas ning seeläbi on võimalik tuvastada, millisel hetkel on vajalik järgnevate töövõtjate saabumine objektile.
Joonis 2, Autor: Siim Saidla |
Joonis 2, Mudeliga seotud väline dokument |
Lõpetuseks: keskmise sõiduauto maksumuseks on 15 000 eurot ning keskmise eramu maksumus on 150000 eurot. Sõiduauto valmistamiseks on kasutatud prototüüpi selleks, et tagada maksimaalselt efektiivne tootmine, eramu puhul ei ole kasutusel senini prototüübi loomine, kuigi tänaste tehnika võimaluste ja projekteerija osakuste juures on see BIM tehnoloogia abil teostatav. Lisaks veel üks argument, keskmist sõidukit kasutame 5-10 aastat, eramut plaanime kasutada üldjuhul 50-100 aastat? Sellised arvulised argumendid võiksid olla ilmekad näited sellest, et oleks aeg asuda kasutama ka hoonete digitaalseid prototüüpe kasutades tehnilise lahendusena ehitusinformatsiooni mudeleid.
Autor: AIvars Alt
Kaasautor: Siim Saida
Subscribe to:
Posts (Atom)