Ehitusinfo modelleerimisest võidab kõige enam klient
"Tellija ehk projekti algataja peaks olema initsiaator integreeritud projektimeeskondade ja ehitusinfo modelleerimise rakendamisel, sest suure tõenäosusega võidab tema sellest kõige enam."
Sissejuhatus
Pärast Tallinna Tehnikakõrgkoolis hoonete ehituse eriala lõpetamist asusin tööle Suurbritannias Salfordi Ülikooli juures olevas tervishoiu infrastruktuuri uuringute ja innovatsiooni keskuses (inglise keeles The Health and Care Infrastructure Research and Innovation Centre – HaCIRIC). Uurisin ehitusinfo modelleerimist ja sellega seonduvaid meetodeid: millised hetkel kasutuses olevad võimalused looks lisandväärtust tervishoiuga seotud ehitusprojektide elluviimisel. Selle tulemusena koostasin tookord raporti, mille pealkiri on inglise keeles “Overview of Building Information Modelling in hospital projects”.
Modelleerimine kui koostööplatvorm
Tervishoiuteenuste korraldus on muutumas üha keerulisemaks. Seda mõjutab terve müriaad tegureid, näiteks sotsiaalsed vajadused, tehnoloogilised võimalused, majanduslikud piirangud jne. Ühiskonna kasvavad nõudmised, poliitiline olukord ja uuenduslikud tehnoloogilised võimalused moodustavad keskkonna, kus kõigi huvigruppide nõudmiste ja eesmärkide rahuldamine muutub iga päevaga aina keerulisemaks. Sellest tulenevalt on mõistetud, et kasutusele tuleb võtta ehituskorralduslikud meetodid ja tehnoloogilised võimalused, mis lubaks kaasata erinevaid osapooli: projekteerijat, ehitajat, hoone hooldajat/haldajat, lõpptarbijat, omanikku jne juba projekti varajastes etappides.
Ehitusinfo modelleerimist nähakse selles protsessis kui koostööplatvormi – informatsiooni juhtimine, haldamine ja organiseerimine on läbipaistvam ning konkreetsem, sest modelleerimise lõpptulemus on enamasti visuaalne/virtuaalne 3D-ehitis. Modelleeritakse eelnevalt defineeritud intelligentsete ja parameetriliste objektidega, mis on aluseks mudelis olevale informatsiooni struktuurile. Informatsioon sisestatakse üks kord ning see on korduvkasutatav: seda teavet on võimalik kasutada erinevate analüüside läbiviimiseks, nagu konstruktsioonide staatiliste arvutuste tegemiseks, energiakasutuse ja vajaduse analüüsimiseks jne. Informatsiooni on võimalik kasutada ka erinevates juhtimisprotsessides, nagu eelarvestamine, ehiamise mahtude arvutamine, materjalide nomenklatuuri koostamine, konstruktsioonide ja tehnosüsteemide ristumiste kontrollimine, laserskaneerimise tööriistadele info sissesöötmine jne.
Tihti arvatakse, et ehitusinfo modelleerimise rakendamine asendab inimest ehk arvuti teeb inseneri eest töö ära. Kindlasti ei ole see nii, inimene peab teadma, mida sisestatakse, ning tunnetama ligikaudseid tulemusi ehk me ei tohi sattuda "musta kast" ohvriks. See on insenerioskus, mis tekib elukogemusega. Uute riist- ja tarkvarade eesmärgiks on pigem kiirendada ja lihtsustada inimeste rutiinset ja aeganõudvat tööd, kuid need ei asenda inimest ega vähenda inimese tähtsust protsessides.
Neli sammu ehitusinfo modelleerimise rakendamiseks
Uuringu käigus analüüsisin artiklite ja juhtumiuuringute põhjal kahteteist erinevat haiglaprojekti. Valiku kriteeriumiks oli, et analüüsitavates haiglaprojektides kasutataks ehitusinfo modelleerimist ning artikkel või juhtumiuuring oleks uuem kui aasta 2008 (kaasa arvatud). Kriteeriumide alusel valisin üksteist Ameerika Ühendriikides ja ühe Ühendkuningriikides asuva projekti.
Uuringu tulemusena avaldus, et tellija (ehk projekti algataja) peaks olema initsiaator integreeritud projektimeeskondade ja ehitusinfo modelleerimise rakendamisel, sest suure tõenäosusega võidab tema sellest kõige enam. Seda hüpoteesi toetab 2007. aastal Ameerika Ühendriikides välja antud “Riiklik ehitusinfo modelleerimise standard” ning 2009. aastal lisana välja antud “Ehitusinfo modelleerimise projekti rakendamise planeerimise juhend”, kus väidetakse, et ehitusinfo modelleerimise rakendamist tuleb planeerida projekti varajastes etappides koos kõigi osapooltega. Juhendmaterjalis defineeritakse neli sammu ehitusinfo modelleerimise rakendamise kava loomiseks:
- defineeri ehitusinfo modelleerimise rakendamise eesmärgid ja kasutusvõimalused ehitusprojekti erinevate etappide kaudu vastavalt projekti üldistele eesmärkidele;
- kaardista ehitusinfo modelleerimise rakendamise protsess;
- määra ja defineeri vastutavad osapooled, informatsiooni detailsus ja hulk, mida oodatakse ehitusinfo modelleerimise rakendamisest;
- alles viimases etapis soovitatakse määrata ja valida lepingud, mis toetavad ehitusinfo modelleerimise rakendamist, tarkvarad, suhtlusvorm ja viis ning kontrollmehhanismid, et toetada ehitusinfo modelleerimise rakendamist.
Mõttemallid seavad piiranguid
Teine laialt levinud arusaam ehitusinfo modelleerimise kohta on, et tarkvarad ei ole rakendamiseks kasutusvalmis, kuid pigem seavad inimesed oma mõttemallidega iseendale piiranguid. Taanis 2010. aastal läbi viidud uuringu põhjal on enamasti keskastme juhid kõige vähem altid muutustele. Kindlasti on sellel erinevaid põhjusi, kuid ühena mitmest võib arvata, et inimesed ei taha muuta rutiini, mis on neil pika praktika jooksul välja kujunenud. Seega on struktureeritud töökohad ja õpe vajalikud, et toetada ehitusinfo modelleerimise tehnikaid. Vastasel korral ei saavutata jätkuvat parendamist ega ka teadmusjuhtimist.
Toyota tootearenduses on välja kujundatud teadmiste ja oskuste mudelid, mis vastavad erinevate ametite vajadustele ning mida pidevalt täiendatakse, sest esile kerkib uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja praktikaid, et projekte paremini ellu viia. Selleks peab iga insener läbima karjääriredelil teatud sammud, mille juurde kuulub pidev ja jätkuv koolitus, nii tehniliste kui ka isiklike võimete arendamine jne. Väga oluline on ettevõttesisese ühtse kultuuri ja inertsi kujundamine.
Ehitusinformatsiooni modelleerimine ei ole mööduv nähtus
Lõimitud projektimeeskondade kasutamine koos projekti eeliste realiseerimise BeReali mudeli, timmitud ehituse samaaegse ja sihipärase projekteerimise meetoditega ning ehitusinfo modelleerimisega võimaldavad holistilist lähenemist projektile, mis peaksid huvigruppidele ja kohalikule kogukonnale tagama, et oodatud eesmärgid saavutatakse. Ehitusinfo modelleerimine võimaldab samuti kasutada faktipõhist otsuste tegemist, mis on samuti timmitud ehituse meetod. Nende timmitud meetodite kasutamise eelduseks on ehitusinfo modelleerimise rakendamine. Kõik nimetatud meetodid ja tehnikad avaldavad märkimisväärset mõju sellele, kuidas väga keerukaid ja töömahukaid haiglaprojekte ellu viia(kse). Praktika näitab, et eelmainitud meetodeid kasutades suureneb projektimeeskonna paindlikkus, on võimalik kiiremini kaaluda alternatiivseid lahendusi, hinnata hoone funktsionaalsust, võtta vastu otsuseid terviklikuma informatsiooni alusel, kahandada määramatust, vähendada tegevuste tsükliaega, visualiseerida, standardiseerida jne. Seega minimeeritakse raiskamist ning seeläbi suurendatakse väärtust ehk rakendatakse ressursse maksimaalselt. Ehitusinfo modelleerimise valdkond on kogumas üha rohkem tähelepanu Eestis ja välisriikides ning vajab kindlasti rohkem tähelepanu, et maksimeerida selle rakendamisest tekkivaid eeliseid.
Ergo Pikas,
koostatud 2010. aastal avaldatud Ehitaja artikli põhjal.
