Monday, April 11, 2016

Reeglid, mida SketchUP-is modelleerimisel silmas pidada

Alustades esimeste projektidega SketchUP-is, võib see tunduda kohati kohmakas ja raskesti hallatav, aga kui järgida kindlaid reegleid on võimalik suurema vaevata koostada kasutamiseks mugav mudel.

    1. Jälgi joonestamisel ja elementide liigutamisel või kopeerimisel koordinaatteljestikku. 


Jälgi, et tõmmatav joon oleks roheline (X-telje suunaline), punane (Y-telje suunaline), sinine (Z-telje suunaline) või roosa (paralleelne mõne pinna/joonega). Vajadusel keera teljestikku. See tagab täpsuse ja korrektsed pinnad. SketchUP-is käib kogu töö 3D vaates ja puudub võimalus ühte suunda lukustada.

Pilt 1. Jälgi koordinaatteljestikku

    2. Kasuta gruppe (Group) või komponente (Component).

Korrektse mudeli puhul tuleb vältida üksikuid jooni ja pindu. Joon või pind on tegelikult osa ruumilisest geomeetriast, mis kirjeldab mõnda elementi (sein, post, aken, kivi jne). Gruppe ja komponente kasutades saame geomeetriat täiendada informatsiooniga (nimetus, kirjeldus, kiht, IFC klass), mis muudab 3D mudeli ehitusinformatsiooni mudeliks.

Millal kasutada gruppi ja millal komponenti? Gruppe tuleks kasutada siis, kui tegu on kordumatu geomeetriaga, näiteks seinad ja põrandad. Komponente, kui tegemist on konkreetse tootega, näiteks aken, tool, lamp. Iga grupp ja komponent võib omakorda sisaldada alamkomponente või -gruppe. Muutes ühte samanimelistest komponentidest, muutuvad ka kõik ülejäänud komponendid. Gruppe kopeerides jääb iga grupp ainueksemplariks ja muudatus hõlmab ainult konkreetset gruppi.

NB! Grupid ja komponendid tuleks luua kohe pärast elemendi loomist, et vältida nende automaatset sidumist teiste elementidega.
Pilt 2. Komponentide loomine

    3. Koosta projektist lähtuvalt loogiline kihtide (Layers) struktuur.

Projektis tuleks läbivalt kasutada ühtset kihtide süsteemi. Luues uue grupi või komponendi, tuleks see paigutada kohe ka vastavale kihile. Eriti tähelepanelik tuleb olla kasutades 3D warehouse-i, kus erinevatel elementidel on oma kihtide süsteem. Laadides elemendid projekti, luuakse automaatselt ka vastava elemendi kihid. Seega, elemente projekti tuues, tuleks need paigutada projektis õigele kihile ja kustutada automaatselt tekkinud liigsed kihid.

     4. Loo mudel selliselt, nagu see oleks päris ehitis või toode. 

Sõltuvalt mudelite eesmärgist ja projekti etapist, tuleks valida mudelite detailsus ja vastavalt detailsusele paika panna tolerantsid. Detailsusest sõltumata peaks tähelepanu pöörama elementide täpsusele. Mudelite üheks olulisemaks väljundiks on tegeliku ehitise/toote virtuaalne prototüüp. Ehitist läbi mudeli kavandades, mängitakse läbi kogu tootmine ja kontrollitakse projektis kasutatavate elementide omavahelist kokkusobivust. Seega on elemente projekti paigutades äärmiselt oluline jälgida, et need sinna ka tegelikult mahuvad, näiteks kapp ei asuks seina sees, ukse ava ei oleks suurem kui uks või klaas ei oleks suurem kui süvend raamis. Jälgida tuleks, et elemendid oleks tegelike mõõtudega ja paikneksid selliselt, nagu neid reaalselt paigutada saaks.

     5. Modelleeri elemendid nende tegelikus asukohas. 

See on oluline just erilahenduste puhul, mis tehakse koha järgi. Selle asemel, et kõrvalt mõõte võtta ja kopeerides katsetada sobivust, on mõistlik elemendid modelleerida kohe kohas, kus nad hiljem paiknema hakkavad. Siin on oluliseks abiks korrektselt ülesehitatud kihtide süsteem ja loodud grupid/komponendid (vt punkti 3), mis võimaldab varjavaid elemente välja lülitada ja peita. Pidev mõõtmine ja kopeerides kontrollimine on keerulisemate elementide puhul liigne ajakulu.

PROJEKT ->MUDEL->ELEMENT->GRUPP/KOMPONENT->PIND->JOON

Vaata ka David Heimi näpunäiteid mööblitootjatele „Six “Rules for Success” for SketchUp beginners“ 

No comments:

Post a Comment